Wednesday, 29 January 2014

Kaarel - Polaarmatkad

Suurte külmade saabumisega kadus rattaga sõitmise isu ära. Enamus tavalisemaid linnalinde on punktiks vormistatud, seega uute liikide nägemiseks on juba hoolikamalt vaja läbi mõelda, kuhu sammud seada. Kesktalvise veelinnuloenduse puhul otsustasin ühe pikema ökoretke ette võtta. Selliste külmadega on ainuke jäävaba koht Tartus veepuhastusjaam. Seal on niisama ringi kooserdamine keelatud, kuid Tartu linnuvaatlejatel on luba aeg-ajalt sealt sulelised kokku lugeda. Seadsingi läbi linna sammud sinnapoole. Leidsin paar head söötmismaja, kus igat sorti värvulisi, aga ühtegi uut põnevat liiki ei hakanud silma. Esimese uue ökopunkti saingi alles puhastusjaama territooriumilt - valgeselg-kirjurähn üritas kõvaks külmunud pajuvõsast midagi söödavat välja toksida. Teiseks leiuks oli linnuvaatleja Liis, kellel mõtted linnuretke sihtkoha suhtes sama rada pidi olid käinud. Lisa silmapaar on alati abiks ning suurte ootustega liikusime jõe suunas. Jõgi oli puhastusjaamast tuleva sooja vee kaasabil osaliselt jäävaba ning kõik veelinnud olid ilusti siia kokku tulnud. Loendasime 500 sinikael-parti, kelle hulgast leidsime ka kolm sõtkast ja ühe jääkoskla. Veelindude vahtimise käigus lendas meile päris nina ette põõsasse ka üks väike-kirjurähn. Sellega oli mul kolm uut liiki ökoaastale lisandunud, jäi ainult üle pikad kilomeetrid koju tagasi marssida. Kokku tuli kilomeetreid 15,5.


Eile otsustasin metsa minna. Lähim korralik metsatukk on Tartust väljas, Tähtvere vallas. Sinna saamine läks suhteliselt lustiliselt, tagasi tulles tahtis aga külm ja vinge tuul põsesarnad ära näpistada. Õnneks sain enne jäädavaid kahjustusi lagedalt väljalt majade vahele ära põgeneda. Metsas oli talvele kohaselt suhteliselt vaikne. Puude latvades tegutsesid pöialpoisid ja tutt-tihased, aeg-ajalt kohtas kopsivat suur-kirjurähni. Leidsin ka päris huvitava rabametsa, mida läbisid tiheda võsaga ääristatud kraavid. Paraku mööda kraaviäärt trampimine ühtegi kanalist üles ei ehmatanud. Ainsaks uueks liigiks polaarmatkalt saingi tutt-tihase. Isiklikult ootan juba külma järgi andmist. Mõne miinuskraadiga oleks palju mõnusam ringi hulkuda ja võib-olla ka rattaga kaugemale sõita proovida.

Liisi jäädvustatud väike-kirjurähn

No comments:

Post a Comment