Lühidalt siis ka minu ja mu koera ökotamisest
jaanuaris. Ökoaasta algus sai tehtud aasta esimesel päeval. Talve puudumisel oli plaan teha rattatiir Raadil. Esimene tõrge
tekkis juba koduuksel, kui keldrist valitud ratas osutus sõidukõlbmatuks. Siit
ka meeldetuletus kõigile ökotajatele - rattad korda! Pidurid, rehvid vastavalt
ilmale (lumi ja jää) ja mis kõige olulisem - tuled külge rattale kui hämaras
liigute! Ja kindlasti kandke kiivrit. Omast kogemusest tean kui oluline see
viimane on. Õnneks oli seekord teine ratas varuks ja asi sai alguse. Pikka
nimekirja esimeseks korraks eesmärgiks ei seadnud, õrn lootus oli Raadi
surnuaialt saada tamme-kirjurähn ja hallpea-rähn. Paraku arvasid mõlemad seekord
teisiti ja peitu nad minu jaoks jäidki. Tuli leppida lihtsamate vareslaste ja
tihastega. Esimese ökoretke tulemuseks 14 liiki ja kümme retkekilomeetrit.
Järgnevatel retkedel on Tartu piires läbitud 42
km jalgsi ja 8 rattal, vaatlustunde kokku 15 ja liike siiani siis 25. Mis
meelde on jäänud? Valgeselg-kirjurähn Supilinna tiigi äärest, musträhn
Annelinna Statoili tagant võsast. Kõige parem retk siiani aga hilisõhtune
Karlova-Toome-Raadi ja tagasi, sel korral siis pärast kümne kilomeetri kiirkõnnil
läbimist õnnestis kell 23.45 Kassitoomel kuulda kaht kodukakku korraga. Lühim
retk on olnud Karlova piiril olevasse kodusesse kauplusesse - teepeal kohatud
siidisabade parv ja ülelennanud raudkull täiendasid mõnusalt siiani visalt,
kuid järjekindlalt pikenevat ökolisti.
Lõppkokkuvõttes - kuna Aardlasse ja
Ilmatsallu jaanuari alguse soojade ilmadega ei jõudnud, siis ei ole tulemus algaja
ökotaja kohta üldse paha. Koer on ka rahul. Rõõmustab vast enamgi kui peremees
läbitud kilomeetrite üle.
Üks kolmekümnest siidisabast Võru tänava pizzapoe ees hängimas
Päris korralikult jalgsi trambitud kilomeetreid.
ReplyDelete