Avaldanud soovi ökorallist osa võtta, paluti meil esimeses blogipostituses lisada paar sõna endast ja ökohuvist. Ligi kaks aastat tagasi saime arstilt ühe ebamäärase diagnoosi, mis osutus hiljem kasvavaks perelisaks. Sellega seoses kasvas ka janu värske õhu järele ning laenatud binokkel kaelas sai sammud metsa poole seatud. Eelteadmised sulelistest olid üsna olematud, kuid ornitoloogiapisik muudkui süvenes, mistõttu pooleli jätta lindude tundma õppimist enam ei saanud.
Ökorallist osavõtmiseks vabandust ei vaja. Meie senised linnulistid on enamik nagunii ökopunktide reeglite kohaselt kogutud. Isegi jalgratas on jäänud tolmukorra alla nagu lumelabidas sellel talvel. Motivatsiooni lisab tõsiasi, et Tartu lähiümbruses on üsna mitmekesine linnumaastik ja samas kohas jalutades kohtab sageli uusi liike. Ka bongamist pole me harrastanud - leidmise rõõm on kuidagi loomulikum.
Jõudnud pühadejärgselt maalt pesalinna Tartusse, alustasime laupäeval väikese aialindude lugemisega ning juba hämarduvas linnas sai ka soojenduseks väike 7-kilomeetrine ring Karlova-Ropka-Vaksali ümbruses tehtud. Tulemuseks oli 13 liiki. Meie jaoks huvitavaim oli ehk raudkulli ülelend.
Pühapäeval võtsime retke juba natuke tõsisemalt ette. Üle pika aja tuli päike pilve varjust välja, ent linnusaak jäi siiski oodatust väiksemaks. 15,5 kilomeetrise ringi tulemuseks oli ökolistile lisaks 7 liiki. Liiginappusest hoolimata oli üsna nauditav vaadelda näiteks nurruvate ronkade tandemlendu või oksal päikesevanni võtvat hiireviud. Kõige põnevam vaatlus oli aga Aardla järve lähistel üks pistrik, kes meie rongavaatluse ajal salamisi selja taha puude latva oli lennanud. Kahjuks tegi ta meie tähelepanu endale püüdnuna kiirelt sääred ning täpne liigiline kuuluvus jäi määramata.
Täna sai läbi udu läbitud paar kilomeetrit läbi Ropka-Tamme surnuaia ning ökolisti lisandus kaks tavalist pargilindu.
Kilomeetreid: 24,5
Liike: 22
Liike: 22
No comments:
Post a Comment