Tartu rattakoondis hakkab vaikselt eest ära rebima. Et seda olukorda natukenegi tasakaalustada teen ka ise täna väiksema ökotiiru. Meeldivaks üllatuseks juhtub täna olema aasta esimene päev, kus isegi päike aeg-ajalt pilve tagant piilub. Ja mis kõige peamisem - ometi on saabunud tuulevaikus, mis sobib hästi häälte kuulamiseks.
Hilisel hommikutunnil ongi vaim retkeks valmis ja alustuseks suundun kodule kõige lähema linnuaugu - reoveepuhasti poole. Külmadega on siinne lahtine vesi talvitajate tõmbekeskus. Sellise soojaga on linnud rohkem laiali. Aga pettuma ma siiski ei pea.
Ökoaasta saab skoorilisa kohe esimesel minutil kui hundinuiade vahel üks rooruik kisa lahti lööb. Eestis on tegu päris väikesearvulise talvitajaga, aga Haapsalu veepuhastusjaamas võib seda liiki kohata siiski igal talvel. Õige pea õnnestub murdunud pilliroovarrel askeldamas näha käblikut ja kaugemal täristab teinegi isend. Lahtise veega paigad on klassikalised käblikute talvituskohad.
Ega teine jää ka kolmandata. Veidi enne settetiike on kuulda rootsiitistajate hääli. Leiangi õige pea 8-isendilise salga. Settetiikidel läheb lendu vaid üksik sõtkas. Kuna kõik lahesopid on alles jäävabad, siis pole partidel sellisesse solgiauku eriti asja. Aga kui jaanuari teisel poolel lubatud külmad saabuvad, siis on ka siia põnevamat linnuelu oodata.
Edasi tiirutan veidi linnaservades asuvates parkmetsades. Tundub, et ökoaastaga tuleb ka ebaseaduslikke prügimägesid kaardistama hakata. Hoolimatud kodanikud on mitmel pool kilepakendeid ja klaastaarat metsa alla maha valanud. Ringiuitamine aitab siiski lappida mõned lüngad tavalisemate puistuvärvuliste osas ja ökopühapäev toob aastaskoorile kokku 6 uut liiki.
Esimese viie päeva järel näeb minu ökoaasta numbrites välja selline - 8 vaatlustunniga on kohatud 41 liiki ja läbitud 19 km.
No comments:
Post a Comment