Mul on levinumatest
talveliikidest puudu veel assortii metsalinde ja mõned värvulised.
Tähtvere metsas olin alles käinud, seega otsustasin Ihastesse õnne
proovima minna. Esimeseks asjalikumaks vaatluseks oli
valgeselg-kirjurähnide paar Kroonuaia tänaval. Tagusid ühte vana
puud ja pidasid elavat arutelu selle üle, kust kõige rasvasemaid
tõugukesi otsida tuleks. Ihaste poole astusin mööda Emajõe äärt.
Kesklinnast lugesin saiapardid kokku ja Ihaste luhalt leidsin juba
järgmise valgeselja. Ka tema oli toiduotsimisega usinalt ametis ja
lubas ennast fotomodellina kasutada. Jõeäärt mööda edasi minnes
läks võsast halljänes raginaga jooksu. Aasta alguses Toomemäel
kohatud oravaga koos nüüd ka kaks ökoimetaja liiki. Paarsada
meetrit edasi leidsin järgmise rähni - seekord oli tegu
väike-kirjurähniga. Ta toimetas oma suurusele vastavalt vilkalt
ringi, nii et korralikult pildi peale saamine oli paras katsumus,
paar enam-vähem kaadrit ikkagi sain. Lõpuks jõudsin
veepuhastusjaama kraavi otsa välja. Ka siin on jõgi juba enamuses
jäätunud, veel jäävabadel kohtadel oli sinikaelu, kaks jääkosklat
ja saaki luurav kanakull. Ihaste majade vahele jõudes sain lõpuks
kätte ka uue ökopunkti. Kuusehekis toimetas pöialpoiste seas
musttihane. Kilomeetreid oli juba kogunenud kümne kanti, nii et
viimane aeg oli tagasi pöörduda. Tegin veel ühe haagi Ihaste
metsatukkadesse, kus peale kahe suur-kirjurähni ja sabatihaste
midagi põnevat silma-kõrva ei jäänud. Ülejäänud tagasitee oli
üsna pikk ja tuim astumine. Viimaseks vaatluseks sain juba kodu
lähedal retke neljanda rähniliigi, kui kaks tamme-kirjurähni
Toomemäe kõrval puude otsas askeldasid.
 |
| Valgeselg-kirjurähn |
 |
| 17,6 kilomeetrine Ihaste ring |
No comments:
Post a Comment