Vabariigi sünnipäeva puhul mõtlesime ka ühe pikema jalutuskäigu ette võtta. Kevad on suure hooga peale vajumas (eile oli juba esimesi rähnitrummeldusi kuulda) ning kuna on kuulda olnud, et mõned kiivitajad juba agaralt põhja poole rühivad, tuli huvi kaeda, kas Tartu lähistelgi mõni põllule peatuma jäänud. Esimese põnevama linnuna jäid kõrva hoopis põldlõokesed, keda meie retke esimesel poolel lendas 1-2 isendi kaupa üle vähemalt 20. Haage lähistel Kikkaojal jäi silma üsna kentsakas tegelane sinikaelade seltskonnast (justkui sinikael oleks vesipapiga vallatlenud [Pildil]) ning tee pervelt tõusid lendu ka paar talvikest, kes olid meie jaoks ka ühtlasi ökopunktiks. Hiljem ristus meie tee veel paaril korral ca 10-pealise salgaga. Kurvitsa teed mööda Ilmatsallu jalutades jäi silma-kõrva vähemalt 10 rongapaari küll põldudel toitumas, mängeldes lendamas kuid ka pesamaterjali kokku kandmas. Ilmatsalu linnurada oli üsna tihedalt täis inimesi, keda vaba päev värskesse õhku meelitanud. Tegime linnutornis väikese peatuse ja asusime koduteele. Rahingelt saime päeva kolmanda ökopunkti - neli kuldnokka siblis üha rohelisemaks muutuva muru sees usinalt ringi. Pisut enne Tartusse tagasi jõudmist kohtusime teed ületava mutiga, kel ilmselt samuti kevad südames ja rändeplaanid peas. Kiivitajad põldudelt jäid aga leidmata. Eks paar päeva läheb veel vist aega. Koju jõudes oli taldade alla jäänud 31km ja mõnus rammestus, et viimaseks linnuvaatlusetapiks valmistuda - pingviinide paraad tugitoolist.
Jalgsikilomeetreid aasta algusest: 217Liike: 40
Sinikael-part (Anas platyrhynchos)
Sellist "vesipapistumist" on Tallinnas ka näha.
ReplyDelete