Tänavu polegi veel pikemaid ökoretki jõudnud teha. Eesti Ornitoloogiaühingu lihavõtte linnuvaatluspäevad on hea põhjus pühapäeval pikem ökotiir ette võtta. Sammud sean seekord Kirimäe vaateplatvormi suunas, et torutada Saunja lahte.
Lahkun oma pesast juba enne kella kuute, sest varahommikul on tee vaiksem ja lootus ühtteist tee pealgi kuulda-näha. Linnas kuulamispeatustele aega raiskama ei hakka ning esimest korda peatun alles Uuemõisa pargis. Siinselt tiigilt tulebki mu esimene ökopunkt, kui märkan askeldamas ühte taita. Ei lähe kaua kui kõrvu kostub läheneva hallpea-rähni hüüd. Peagi istubki öko-aasta 100. liik suure saarepuu latva.
Naaberasulast Herjavast tuleb samuti uusi liike - kuulda on kudrutavaid tedrekukkesid ning metsas hakkab röökima üks mänsak.
Ülejäänud teekond linnutornini kujuneb üsna igavaks, kuid Saunja lahe äärde jõudes hakkab uusi liike juba kiiresti kogunema. Kõige esimesena märkan ringi lendamas tiirusid - kui linnud lähemale tulevad, siis saab selgeks, et tegu on minu selle aasta esimeste jõgitiirudega. Torutan hoolega varte - möödunud nädalal leitud punanokk-vart oli siin veel paigal vaid paari päeva eest. Kahjuks on enamus vartidest lahe põhjaosas - ligi kolme kilomeetri kaugusel vaatetornist. Nii jääbki rarivart leidmata.
Ökonimekiri saab sellele vaatamata tubli täienduse veelindude ja kahlajate näol. Kuulda on aasta esimest vihitajat ning heletildrit, tuttpüttide seas hakkab silma üksik hallpõsk-pütt ning roostiku servas ujub kanada lagle. Ootan ära ka hanede sisselennu põldudelt. Kokku loendan üle 3 000 suur-laukhane, lisaks umbes 500 valgepõsk-laglet. Rabahanesid on õige vähe. Kahjuks suunduvad kõik haned pikema peatuseta Tahu lahele, mistõttu ei saa neid ka rahulikult torutada.
Parkla juures teen veel viimase skänni lahele. Lahe lõunaservas on ühes hallhaigrutega toitumas koguni kuus hõbehaigrut. Paistab, et lähikonnas olev haigrukoloonia tuleb peagi üle vaadata - seal peaks nii mõnigi valge tegelane sees olema.
Kirimäe poolsaarel saan uueks ökoliigiks ka nastiku - poolekilomeetrisel lõigul näen minema roomamas vähemalt nelja madu.
Tagasitee kujuneb väga palavaks ning üsna igavaks. Kaunid piigad, kes rulluiskudel oma rannahooaja vormi timmimas, ei lase siiski väsimusel võitu võtta. Ei tea, kas see on liiklusmürast, palavusest või hajutatud tähelepanust, kuid koduteel õnnestub retkenimekirja täiendada vaid kukkurtihasega. Kokku siis täna öko-aastasse panustatud 20 retkekilomeetrit ja 6 vaatlustundi. Retkelisti saan 92 liiki, kellest koguni 17 on uued.
 |
| Retke algus |
No comments:
Post a Comment