Meenutusi linnade linnurallilt. Kirja pani: Reet
Pühapäeva hommik algas vist küll kõigi jaoks liiga vara. Meie toreda naistetiimi liikmetest oli Kassitoomel esimesena platsis meie hea kapten Mariliis. Kolmetunnisest uneajast hoolimata väntas peatselt kohale ka kohvitermosega Reet. Kolmandal liikmel, Helenil, tuli teel aga läbida mitmeid katsumusi, sh mahatulnud kett. Õnneks ergutasid Helenit sel teekonnal mitmed hiljapeale jäänud noored pidulised, kes arvasid, et käimas saab olla vaid üks tõsine varahommikune rattatrenn.
Kassitoomel kuulasime juba varahommikusi laulikuid ja esimesed 10 liiki said kirja päris ruttu. Sõit jätkus Ihastesse. Õige pea rõõmustasid meid kukkurtihane, kuuse-käbilinnud, kanepilinnud ja õõnetuvid. Pöialpoisse tuli aga pisut kauem peibutada, õnneks teadsime üht eriti head lollikindlat nippi. Külmast tuulest hoolimata veetsime suurema osa ajast aga Ihaste luhal. Jahe oli tõesti, isegi kohalik kalamees pani oma koerale soojenduseks teki peale. Kuid hommikune kargus meid ei seganud. Õnneks ergutas meid särav päike, kuum kohv ja ülelennul õnnestus näha mitmeid linde, sh kormorani ja sookurgi. Ihaste piirkonnast saime päris hea rähnisaagi, mida soovisime Raadil veelgi täiendada.
Teel Raadile tegime peatuse Annelinna Statoilis. Päikest, tuulevarju ja kakaod nautides sai parkla äärekivil istudes kirja laululuik. Raadi surnuaias saime näha aga lausa kaht tamme-kirjurähni ja linnapiiril nägime ära ka mõlemad viud. Edasi jätkus tee supilinna ja Tähtvere dendroparki. Uljast ja kohati natuke huligaanset sõidustiili harrastades väntasime nii, et tuul kõrvus vihises, oli ju ralli lõpuni jäänud alla tunni. Upitasime end ka rattapedaalidel üle botaanikaaia müüri piiluma, sest mõte sellest, et raisata aega ümber aia sõitmisele, et värava kaudu minna, tundus väga ebaratsionaalne. Supilinna tiigil tervitas meid aga lauk ja dendropargi pehmetel-poristel radadel sai viimase liigina kirja salutihane.
Rallil nähtud liike 62
Läbitud kilomeetreid 32
No comments:
Post a Comment