Teades, et Aardla poldril ja selle vahetus läheduses on liikvel palju hanesid, sõitsin kolmandat päeva järjest otsingutele. Eelnevad aastad on näidanud, et kui hanesid palju, siis ka üksikuid rarisid sees. Eelneval kahel päeval nägin hanesid igal pool nii väikeste kui ka suuremate salkadena ringi lendamas. Eesmärk oli nagu ikka - otsida ja lugeda rõngaid ning leida teiste seast haruldasemaid liike.
Poldrile jõudes oli näha ja kuulda hanede liikumist põhjapoolsel küljel. Midagi erilist leidmata, liikusin edasi Porijõega paralleelselt kulgevat teed pidi. Läänepoolses osas oli hane juba tunduvalt rohkem. Minu kahjuks seal aga palju vana heina ja haned selle sees peidus. Kiire ülevaade ja edasi läbi Aardla küla torni poole. Seda enam, et hanedele tuli Reola poolt suurem seltskond lisa, kellest umbes pooled laskusid põllule ja teised suundusid järve poole. Juba enne torni jõudmist oli näha, et järv on hanesid paksult täis. Torutasin seal siis umbes tunni jagu. Peale rabahanede ja suur-laukhanede silmasin veel 7 valgepõsk-laglet. Mingil hetkel hakkasid haned järvelt lajali lendama. Suurim osa laskus kohe järve ääres olevale põllule ja teine punt liikus lääne poole tagasi. Järvele jäi veidi väiksem seltskond. Kuna ilm oli juba suht jahe ja tuuline siis õhu värelust polnud ja sain põllu ilusti üle vaadatud. Uusi liike ei lisandunud.
Tagasi otsustasin taas minna läänepoolset teed pidi. Haned olidki maandunud sinna põllule, kus eelmine parv. Selle vahega vaid, et teele päris lähedale, kus enam kõrget kulu polnud. Jälle toru lahti pakkida ja otsima. Tegin kiire ülevaate, kuid kohe midagi silma ei jäänud. Hakkasin siis rahulikumalt otsima. Enamusel ju pead maas ja pole rõngaid näha kui söövad. Vähe aja pärast saingi uue rõngaga hane torusse. Rõngas loetud ja edasi vaatama. Rõõm oli suur, kui suht varsti oli torus rõngaga suur-laukhane asemel punakael-lagle. Leidsin lõpuks oma otsitud liigi. Sõnum Estbirdingu Rariliini teele ja kodu poole tagasi väntama.
Kes lindu vaatab, see lindu näeb. Mõnus töövõit.
ReplyDelete