Tegelikult on see "juba" minu teine ökoretk sel aastal, aga kuna esimesest suurt midagi rääkida pole, siis teen oma avapostituse teisest.
Veelindude saabumine Otepää kanti võtab veel aega ning avamaastikel ka praegu suurt midagi vaadata pole peale tuule, siis suundungi oma elektriratastoolil kõigepealt metsa, rähne ja tihaseid otsima. Otepää linna haldusterritooriumile jääv Apteekrimäe mets on selleks väga sobilik paik - pole kaugel ja igat liiki rähne on siin alati olnud. Kui hästi läheb, saab ka laanepüü kirja, neid peaks siin ka oma kolm-neli paari elama.
Algus ongi ilus, enne metsa jõudmist näen oma selle aasta esimese röövli ära - hiireviu tiirutab üle
pea ida suunas, hallvares kraaksudes saatmas. Kohe metsa servas laulavad pöialpoiss, salutihane, rasvatihased. Rähne pole veel kuskil. Ja kahjuks hakkab ka tuul tasapisi tõusma... Sõidan kuni hüppemäeni välja ja passin seal ringivahtides ja kuulatades oma 45 minutit. Põhjatihased häälitsevad, siisikesed sädistavad kuuse ladvas, aga rähnid on vait. Ja külm hakkab ka vaikselt kontidesse jõudma. Ega midagi, tuleb hakata kodu poole tagasi liikuma. Olen pettunud, ei hakka varjamagi. Aga õnneks, tõuseb enne metsast välja jõudmist teepervalt üks koerliblikas lendu - päev on vist päästetud...
No comments:
Post a Comment