Ukker & Raul - Tartu

Võtsime Ukuga ette pikemalt mõttes olnud plaani ja seadsime pühapäeva varahommikul suuna Kallastele - ajal, kui tudengid naasevad peolt ja muidu normaalsed inimesed kodus veel sügavat und magavad. Vurasime ratastel läbi pimeduse, sihiks Peipsil ootavad aulid, vaerad, kaurid jpt veel võtmata ökopunnid. Ise lootsin retkelt saada neli liiki, Uku oli leplikum, kuna tal on liigilisa pikem.

Algus oli meil paljulubav. Raadi pargist vastas koheselt meie peibutamisele kodukakk, keda olen mitmel korral tulutult Toomemäelt püüdnud tabada.  Esimesel suuremal metsamaastikul vastas karvasjala peibutusele hoopis händkakk. Nüüd sain järgmise puuduoleva punkti kirja.

Raudmees ees ja Rändur sabas, nii kulgeb ökobirderi tee. NB! Pane tähele, et sel sügisel on moes oranshid finnstickid!

Valgemaks minnes jõudsime juba rannikule, kust lisandusid merivart ja punakurk-kaur, kellest viimast aga ei oodanud. Teel kohtasime ka aasta lindu. Kallastele jõudes asusime randa läbi kammima ja järve torutama.  Uku sai juurde puuduoleva auli. Lisaks tavalisematele liikidele õnnestus rannalt tabada üksik sarviklõoke, keda ei osanud mõtteski oodata. Sisemaal kohtab seda liiki harva ja teadaolevalt oli see alles 3. vaatlus Tartumaale. Ka plüü oli külmi trotsida otsustanud.

Õhtul üritasime kakuretkele minna, kuid tuul oli liiga tugev ja loobusime. Öö veetsime mööda Kallaste rannal asuvas hostelis. Suht mõnus koht ja omanike poolt soe vastuvõtt. Hommikul vaatasime ranna taas üle ja asusime tagasiteele. Algav päev näitas väga head hallrästa rännet. Teel oldud ajal saime kirja üle 10 000 hallrästa, sekka ka mitmeid vainurästaid ja käbilinde. Hiljem teada saades oli rästaste ränne olnud kõikjal Eestis märkimisväärne. Tagasitee otsustasime sõita mööda rannikut. Kogu Peipsi rannik oli kaetud partide, sõtkaste, luikede jt veelindude kogumitega.

Tagasitee osutus üldse kõige karmimaks katsumuseks meie ökorallis. Saime proovile panna kohalike koerte närvikava (Peipsi rannal iga kaluri kohta 3 külakoera) ja selgus, et loodusele me vastu ei saa. Vastutuul oli kohati nii tugev, et liikusime alla 10 km tunnis. Aga tuulest me jagu lõpuks saime ja pimedas koju ka jõudsime. Rahule jäime mõlemad, sest lindu nägime kõvasti, nii liigiti, kui ka arvuliselt. Kokku sai läbitud selle retkega ca 160 km, liike nägime ca 70.

Sarviklõoke (Eremophila alpestris), Kallaste, 26.10.2014