Kuumad ilmad sobivad mulle rattasõiduks hästi, nii olengi viimastel päevadel peaaegu igal päeval väikse tiiru teinud. Kuigi eelkõige on tühja trambitud ja tavalist tavotti kirja pandud, toimus 24.7 minu õnnetus öko-birdingu karmas positiivne pööre. Kui Aardlapalu karjääri läbi rooräga kohale navigeerisin, siis vaatas mulle seal kajakaparves vastu esimese aasta koldjalg-hõbekajakas. Eks haruldustekomisjoni spetsid ütlevad, kas see lind nende arust ka kaubaks läheb. Kajakad on teadagi komplitseeritud seltskond ja haruldasemad isendid peab hoolega dokumenteerima. Igal juhul sain linnust mingid keskpärased kaadrid nii eest, seest, tagant, küljelt kui alt tehtud. Kompuutertomogrammi, DNA testi ja röntgeni tegemiseni ei jõudnud, kuna lind suvatses kaugemale lennata. Üle järve dialoogi pidavad kalamehed Vanja ja Vitja on kahlajad kahjuks siit ära peletanud. Kui nüüd "päris" lindudest rääkida, siis Aardla tornis suudan kahlajate seast plüti leida. Rannarahvale tavaline kraam, sisemaa ornidele alati hea lind. Lisaks on tore vaadata, kuidas roostikus sagivad täpikhuigad (kes siin terve aasta vait on olnud!) aeg-ajalt kahlajate sekka jooksevad.
Terve ralli aja olen Raudmehele rääkinud, et ühel päeval saan veel rahva ühe ökolinnuga liikvele. Kui Haaslava tiikidele pilgu peale viskan, vaatab mulle vastu isane punanokk-vart. Tartumaa 5. vaatlus ja Haaslava-Aardla kompleksile uus liik. JESS! Kui alarmi välja saadan, jõuab 10 min jooksul mitte-ökobongarina kohale Kaarel. Ratta seljas väntav Raul, aga jääb linnust ilma. Seega - elu on karm, aga ebaõiglane. Lind on siiski kohal mitu päeva ja rahvas saab lindu kenasti kaeda. Ehk jääb ta kuni septembrini siia mediteerima. Muudest partsidest on siingi rääkspardid pesitsemas. Tänavu olen leidnud rääksude pesakondi Tartumaalt lausa kolmest kohast. Üks lumivalge sinikael on ka veelindude seltskonnale värvi (loe: värvitust) lisamas ja tuttpütil on veel päris pisikesed pojad seljasulestikust välja piilumas.
Punanokk-vart (Netta rufina)
25.7 on ka hea retk. Nii kui Ilmatsalu tiikidele sisse vuran, paneb põõsa otsast jäälind lendu. EOÜ aastalind ja sel aastal meite kandis suht rari. Halva uudisena avastan, et Ilmatsalu torn on suletud. Pidavat ohtlik olema. Ilmselt kartsid RMK tüübid, et ma sealt vaadates mingi kõva rari leian ja peavad siis bongama tulema. RMK, kes on eriti kiire ja efektiivne Eesti metsi (üle)raiuma, on kahjuks eriti aeglane loodusvaatluste infrastruktuuri taastama ja hooldama. Ootame ja vaatame kuna torn taastatakse.
Ökostardid linnuretkedele
26.7 olen jälle sadulas ja otse Haaslavva punase nokaga varti kontrollima. Lind on kohal. Lisaks kuulen boonusena väikehuika ja väikepütti, kes lõugab nagu (maastiku)ratta peal! Tait teeb ka häält. Neid on Tartumaalt sel aastal üsna palju registreeritud. Sissepõige Aardlasse toodab kõvernokk-rüdi. Seegi tänavu sisemaal hea liik. Lisaks näitavad end plütt ja must-toonekurg.
27.7 teen rattaretke uuele alale – Kabina
karjääri. Suht segapodi piirkond, kus võiks mõni hea lindki leiduda. Linnutüübid siin ilmselt üldse ei käi. Põõsad on igatahes putuktoidulisi värvulisi täis ja turteltuvi sebib karjääris. Ihaste jalavägi võiks ala hoolikalt ette võtta. Eriti ööretked võiks ruiklaste osakonnast midagi produtseerida.
See hakk (Corvus monedula) arvab, et valge on uus must
No comments:
Post a Comment