Kulgen marsruudil Haapsalu-Kirimäe-Martna-Rannajõe-Parila-Ahli-Haapsalu. Seega enamjaolt kultuurmaastik. Esimest korda vajutan pidureid juba linnapiiril, kui kõrvu kostub valgeselja pehme "tsäkk". Peagi leiangi ilusa isaslinnu tamme otsast. Ilmselt on pesa või pojad lähedal ja ei hakka lindu pikalt segama. Terve marsrsuudi peale kohtan liiki koguni kolmes kohas - kokku 4 isendit.
Veidi hiljem kuulen rähnipoegade toidumangumise kisa. Peatan ratta ja leian vanast haavapuust suurkirju pesaõõnsuse. Loetud sekundid hiljem on ka vana isaslind platsis ja annab võsukestele head paremat. Kui ta uuele toiduretkele suundub, lahkun kiiresti ka mina, et mitte asjata rähnide igapäevast elu segada.
Tõsisemaks rõõmustamiseks on esimest korda põhjust Taebla lähistel kui kõrvu kostub põldtsiitsitaja kõlav laul. Isaslind laulab hoogsalt ühe aia kuusehekis (!). Järgnev rattasõit saabki peaasjalikult olema põldtsiitsitajate territooriumite kaardistamine. Martna ümbruses saan lähestikku kaks laulvast isaslindu kirja ning päris retke lõpus Ridala valla maadelt veel ühe territooriumi. Nii head põldtsiitsitaja päeva annab meenutada. Liigi arvukus on meil viimastel kümnenditel nii kõvasti kukkunud, mistõttu selle liigiga kohtumine teeb alati suurt head meelt. Ökoretkel veelgi enam.
Röövlinde on üsna kasinalt. Siiski õnnestub kirja saada kaks tiirutavat raudkulli. Ei tea, kas neil on samuti hea pesitsusaasta? Igal juhul on tänavu raudkulle kuidagi palju ette jäänud ja üks lind käib pea iga päev saagijahil mu koduhoovis. Staiamispeatus Rannajõe vaatetornis toob taas liigilisa, kui näen luhale saagijahile suundumas ühte väike-konnakotkast.
Rannajõelt taas liikuma hakates, ei saa ma väga kaua sadulas istuda, kui taas rähnipoegade kisa kuulen. Peagi näen peenikesel puuoksal minu peale pahandamas väike-kirjurähni isaslindu. Peagi leian ka pesaõõne, mis murdunud raagremmelgal. Väike-kirjurähnil on tänavu nii nigel pesitsusaasta, et üllatuslikult osutub see alles ökoaasta esimeseks vaatluseks. Kümmekond kilomeetrit hiljem saan jälgida veel ühte väike-kirjurähni, kelle kõrval tegutseb ka valgeselgade paar.
Viimased kümmekond kilomeetrit näib kujunevat üsna igavaks. Plaan on siiski oodata, et päike madalale vajuma hakkaks ning ehk siis ka mõne põldvuti või rätsu kirja saada. Esimese liigiga on lääne pool nigelasti ja ka sel ökoretkel ühtegi vutti mul kuulda ei õnnestu. Kõrvukrätsu saan kirja vahetult enne linna jõudmist. Alustuseks näen põllu kohal ringi lendamas saagijahil olevat vanalindu ja veidi hiljem hakkab eemal männitukast ka poegade piiksumist kostuma.
Kokku 55 kilomeetrine rattaring, vaatlustunde täna 8 ning ökoskoor nüüd 165-ni venitatud. Ega suurt liigisadu enne juulikuus algavat kahlajahooaega nüüd väga loota polegi. Algav jalgpalli MM ei tule liigilistile ka just ülemäära kasuks.
 |
| Valgeseljad |
 |
| Väike-kirjurähne on tänavu metsades õige hõredalt. |
 |
| Põldtsiitsitaja on üks kiiremini kahanenud arvukusega põllulinde Eestis. |
No comments:
Post a Comment