Kell 6.00 varahommikul koguneb kamp unetuid Haapsalu Kaubamaja ette. Jagame rahva kolmeks võistkonnaks ning püüame enamiku linnast ära katta. Minu liitlasteks saavad Kaia K., Marika M. ja Hille V. Mõõduka tempoga kulgeme Valgevälja suunas, et linnapiiri metsade asukaid kuulata. Õige ruttu laseb kohalik sookurepaar oma paarishüüul kõlada. Punarinnad, käblikud ja laulurästad on täiesti tavaline kraam. Veidi peale seitset saabub esimene töövõit - kraavikalda võsas lasevat oma vilet kaks laanepüüd. Lagendiku servas laulab nõmmelõoke. Ega sedagi igal aastal märtsi lõpus võtta pole. Liikvel on ka palju talikülalisi - näeme paarikümnese siidisabade salga, urvalindudest tuleb hommiku jooksul kümneid vaatlusi.
Metsas siiski tagasilöökideta ei kulge. Ehkki vähem kui kahe tunniga on juba ligi 40 liiki koos, ei ilmuta end ronk ja rähnidest saame kirja vaid suurkirju. Nii ilusal hommikul oleks vähemalt siinkandi metsades üsna sagedast musträhni kohata.
Veepuhastile lähenedes võib juba kaugelt kuulda hüübi möirgamist ja vähemalt kolm rooruika ruigavad vahetpidamata. Üle lendab ka üksik kiivitaja - mitmete varakevadiste ränduritega on juba kitsas käes ja see jääbki kolme tiimi peale Haapsalus ainsaks vaatluseks. Selle kompenseerib põõsastes ringikeksivate võsaraatide rohkus. Roohabekat küll veepuhasti juures ei kuule, kuid juba järgmises peatuspaigas - linnutorni juures pinistasid need linnud õige mitu korda.
Linnutornist näeb juba veepuhastis märgatud sookure rännet. Paari tunni jooksul loendame kuues salgas 127 rändavat sookurge. Partide komplektist jääb puudu vaid soopart. Üllatuslikult ei leia seda lindu täna Haapsalust ükski kolmest vaatlusrühmast - veelgi enam, sooparti ei nähtagi üheski 21 linnas (!).
Promenaadi hotelli juures skännime veel linnuelu. Õhus on rohkelt merikotkaid ja lõpuks õnnestub Noarootsi pool ka päeva ainus hiireviu ära näha. 70 liiki on koos ja enam kui tunnike rallit veel järel. Optimismi veel jagub ja Väikeselt viigilt tulevadki ruttu jääl ringi siblivad liivatüllid - neid kahlajaid nähtigi täna vaid Haapsalus. Ka pikemalt paigal olnud valgepõsk-lagled saavad holmil sekunditega ära vormistatud. Aga kuhu jäävad tänavu Haapsalu meriskid? Igatahes nähti seda vara saabuvat kahlajat täna vaid Kärdlas.
Eeslahel võib näha suurt merivardi parve, aga see on ka kõik. Seega ümber viigi Tagalahe kaldale tagasi ja sealt ralli lõpuminutitel viimase liigina ristpardid. Punnitame ka rongaga, aga seda liiki lukku ei saa. Hiljem selgub, et see oli suur viga - ka kaks teist rühma jäid sellest liigist ilma (esmakordselt 13-aasta jooksul :)). Aga selles peitubki linnuralli võlu - kui aeg on piiratud, siis võib ka täiesti tavaline liik kättesaamatuks jääda. Lõpuskooriks saame 73 liiki olles sellega nii Haapsalu kui kogu Eesti pikima liigiloendi saanud rühmaks. Aga eks varasel kevadel ole rannikulinnade teatav edu ka igati ootuspärane.
Teistelt teamidelt tuleb juurde veel must-lepalind, sookiur, rohukoskel, hoburästas, musttihane ja ohakalind. Seega kokku Haapsalule skoori 79 liiki ja luhtaläinud ronga tõttu tuleb varasel kevadel leppida senise parima tulemuse (aastast 2008) kordamisele. Ehkki edumaa Tallinnaga kujuneb lõpuks päris minimaalseks, saab võit siiski koju toodud.
Täna siis 7 tundi intentsiivset ökovaatlust ning 14 uut ökopunkti, mis venitab mu ökoskoori nüüdseks 85 liigile.
No comments:
Post a Comment