Indrek - Meenutusi Pärnu ökoaastast

Enamus minu ökovaatlustest jäid Pärnu linna piiresse. Jalgratast mul ammu enam pole ja kõik ökokäigud tegin jalutades. Kuus korra-kaks katsusin ranniku üle vaadata või keskranna luidetel rännet jälgida. Viimast viljelesin küll vaid külmemal ajal, kui enamikul riided seljas ja optikaga ilma uurimine rannamõnude nautlejate jaoks enam siivutu ei paistnud. Sügisel sai mõnel hommikul ka uusi linnutorne proovitud. Ei meenu, et isegi keskkoolipoisina oleksin linnas sedavõrd palju linde vaadelnud.

Sain taas kinnitust, et Pärnu on väga hea linnupaik. Mitte alati küll suurepärane ja enamus aastast mitmete meie parimate linnuaukudega või rändepaikadega kaugeltki ei võistle, aga linnuhuvilisel siin igav kindlasti ei hakka. Kõige ägedamat elamust pakuvad Pärnus kevadised arktiliste veelindude stardid sisemaa suunas. Kevadränne Kablis, veelindude massränded Loode-Eesti ja Hiiumaa neemedel, sügisesed sookurgede ööbimislennud Matsalus ja Silmal, sügisesed maismaalindude massränded parimates pudelikaeltes, hanede sügisene tihe minek ja Pärnu kevadised veelinnustardid sobivad hästi suurelamusteskaala ühte otsa. Kuidagi uhke tunne on olla ainus, kes linnatäiest märkab, et merelt saabunud tuhanded vaerad ja aulid linnalael tiirutades kõrgust koguvad ja hiliskevadet kuulutades edasi sisemaale kaovad. Maismaalindude ränne on kevadel Pärnus see-eest tagasihoidlik, rannik juhib põhivoo mõlemast linnaservast täpselt mööda. Linna tühermaad ja haljasalad kutsuvad aga saabunuid puhkusele ja eriti just ulatuslik Pärnu rannikumärgala on vaatamata suurele häirimiskoormusele mõlemal rändeperioodil arvestatav linnupaik. Ka pesitsev linnustik on rannamaastikul mitmekesine ja põnev, tegu nt Eesti parima kuldhänilase pesitsusalaga, olemas roostikulindude komplekt ja vaikselt taastub ka rannaniidulinnustik. Sügisel Pärnus veelinnurännet praktiliselt ei näe ja ka maismaalindude ränne ei koondu. Mööda rannaäärset haljasala liikuv värvuliste rändevoog on umbes kümnendik Kablis minevast, mis on omakorda kordi tagasihoidlikum meie parimate sügisrändepaikade linnuliiklusest. Erandina näeb sügisel rannas korralikku madalalt lendavate värvuliste rännet – sookiuru, põldlõokest ja linavästrikku, kes rannikut järgides Pärnu lahele ringi peale teevad. Sama ka merd vältivate viudega. 17. oktoobril loendasin kahe tunniga Pärnu keskranna luidetel istudes idasse minemas 66 hiireviud ja 5 karvasjalg-viud, mis parimatele röövlirändepaikadele kohane tulemus. Linnuvaatlemiseks eriliselt põnev näib Pärnu olevat talvekuudel. Oleme tänaseks Pärnu rajal ligemale 500 km talvituvate lindude seiret teinud ja selle vantsimise peale on loendustel ette jäänud sedavõrd rohkesti kummalisi sulelisi, et küllap mõnelgi tekib küsimus, kas käime linde loendamas või liike otsimas. Viimaseks ootamatuks külaliseks oli eelmise aasta lõpus loendatud ja tänavu veebruarini kohale jäänud mägikiur. Seire sobib ka eksootide huvilistele. Kokku sain Pärnu linnast tänavu ökonimestikku kirja 192 liiki linde.

Linnast välja ökotama jõudsin viiel korral. Veebruari lõpus jalutasin Sindi paisu alla ja sellest retkest kirjutasin ka blogisse. Mai keskel veetsin korraliku linnupäeva Audru poldril. Mai lõpus tegin kahepäevase retke Luitemaa metsadesse. Metsaliigid elavad seal hästi. Öösel toimus kahlajaränne, mis hommikulgi jätkus. Nii sain kesk Luitemaa metsi kokku aasta esimeste suurrüdidega. Augusti algusel läksin mõneks päevaks Laosse puhkama. Minemise päev sattus olema korralik leitsak, praktiliselt kogu retk tegi päike toredalt kõik tee käänamised kaasa ja paistis enamasti otse lagilaupa. Nii sai tubli osa päevast hoopiski tee pisukeste puuvarjudega servade järgimisele keskenduda. Lindu nägi loomulikult vaid hommikul ja õhtul, aga vahva päev ikkagi. Kiidan sõbralikku Kavaru küla meest, kes otsa saanud veevaru aitas täiendada, pakkus kosutuseks õllevetki, mille kõrvale kohalikke looduslugusid vestis. Lao on rändeperioodil loomulikult alati tore linnupaik ja seal sai kirja aasta teise must-harksaba vaatluse, punajalg-pistriku, vööt-põõsalinnu jm. Teisalt olid aga randtiirud Lääne-Pärnumaa pesitsusaladelt juba läinud, Pärnus ei näinud ühtki ja üllatusena jäigi liik minu ökonimestikust puudu. Laost tagasiteeks valisin Pottsepa metsad ja sealtki sai nimekiri täiendust. Aasta viimase ökomatka tekin oktoobri algusel Tahkuranda. Tore käik. Magasin Pätsi ausamba taga hästi vihma pidavate kuuskede ja hanerände all. Hommikul käisin Tahkuranna poolsaare tipus rännet vaatamas. Liiginimestikku enam suurt lisamist ei tulnud, aga lindu nägi oktoobri algusele kohaselt hästi.

Masinavabade vaatluspäevade ja kilomeetrite arvestust ei pidanud. Neid tuli aga piisavalt, et aastale veidi teistsugust head maitset anda.

Aituma minugi poolt kõigile ökoaasta osalistele, algatajatele, eriti vedajale. Head uut ja

linnurikast aastat!