Täna oli selline kevadine päikesepaisteline sula ilm ja mõtlesin, et ehk mõni hangelind või muu ''talverari'' satub teepeale või ehk mõni puuduolev liik üllatab. Kahjuks aga jäi lisaskoor nulli, see-eest aga oli pildimaterjali ja mõni hilineja.
Sättisin esmalt sammud veepuhastusjaama poole, et ehk kohtab kanakulli või mõnda head värvulist. Sagimist oli vähe, tihased ja varesed peamiselt, käisin biotiikide juures ja seal tegi häält vaid rooruik. Seejärel mõtlesin roostikust Tagalahele kiigata, kuid sellega läks vähe pahasti. Sain suure hirmu osaliseks ja sundolukorras pidin sammud tagasi seadma. Nimelt ennem rannikule jõudmist märkasin roostiku vahel liikumist (nägin miski looma kehaosa), kuna seal rebaseid ja metskitsi liigub, siis mõtlesin, et ehk üks neist. Aga võta näpust, peadselt kui olin jälgede järgi uurinud kellega võis tegu olla, ilmus roostikust välja suuremat sorti koer. Siis mõtelsin, et mis nüüd saab, mingi hulkur arvatavasti ja pureb elusalt - tardusin ja tegin nn. pilti edasi, kui minu õnneks ilmus ka peremees välja, kes ta korrale kutsus ning seadsin sammud tagasi, endal mõnus värin sees, sest koer oli ennem inimest juba mu säärte juures ja urises. Sealkandis käidakse koertega jalutamas küll, aga päris sealmaal ma pole küll ennem ühtegi kohanud.
Et sinna biotiikide juurde saada tuleb ennem mööda aiaäärset nn. võsatunnelit kasutada, mis pakub ka omaltpoolt huvitavaid liike aegajalt, nagu sealne olnu rebassidrik jne. Täna jäi mulle seal silma hiline võsaraat ja üksik metsvint koos rasvatihastega.
 |
| Hiline võsaraat |
 |
| Musttihase iseloomulik kulklamuster |
 |
| Päeva lõpetas ilus päikeseloojang |
No comments:
Post a Comment