Aeg-ajalt mu südametunnistus on kripeldanud kuna pole saanud
mahti oma ökoreisidest blogisse midagi krjutada. Aga kookide küpsetamine
lihtsalt võtab õhtuti võhma välja, ja nende söömine pealekauba. Täna oli aga kaks
ajendit ikkagi sulepea tindi sisse kasta. Esiteks Kaarli poolt linnuhuviliste
listis esitatud kaudne (ja põhjendatud) kriitika teatud ökotajate
kirjutusoskamatusest – seal küll mind nimepidi ei mainitud, aga ju ma lihtsalt
ununesid patuste nimekirjast. Teiseks sain täna kirja üsna ootamatu ökopunkti nr. 2xx.
Ennem tänase ökopunktini jõudmist peaksin tagasi kevadesse naasema.
Ma polnud varem neist Eesti ökorallidest kuulnudki (!), aga, kas Ukult või
Tarvolt sain kevadel infi ja mõtlesin siis ka Exceli tabelit nummerdama
hakata. Millalgi maikuu lõpus tõin oma jalgratta Tuksi külla. Tuksist pidi
saama meie tugikoht Põõsaspea sügisrände loendustes ja ratas oli mul juba
kevadel Eestis kaasas. Tegin ka paar vänderdamist kohe mais. Praeguseks ainus
liik, mis ainult kevadele tugineb on teder.
Juuli alguses hakkasid Põõsaspeal loendused pihta (www.eoy.ee/poosaspea).
Olin eesmärgiks võtnud umbes iga kolmas päev rattaga sõita, aga on kukkunud
välja nii, et nüüd on pigem ainult kolmteist (vihmast) päeva, kui rattaga pole
sõitnud. Lisaks mõned pausid on olnud seotud puhkusereisidega.
Enamikud ratta sõidud on tehtud Tuksi ja Põõsaspea tipu
vahel (täpselt 7 km ühte suunda). Mõned korrad ka Haversisse ja Dirhami poe
kanti. Lisaks sai üks pikem reis tehtud juulis Pürksi kanti – see reis tõigi
mitmeid liike, mida muidu pole kohanud (koduvarblane, künnivares, kukkurtihane,
kõrvuk-räts). Oma pettumuseks sellel pikal reisil jäid saamata kodukakk,
rooruik ja hüüp. Samal reisil muideks nägin seda sama soorätsu, mis Estonian
Openil kahel meeskonnal oli (otseloomulikult Team Spithamn seda ei saanud. Küll
aga avastasime, et liiklusmärk, millel räts regulaarselt istus, oli
sõelapõhjaks tulistatud - milliseid järeldusi selle põhjal võiks teha?). Nojah, soorätsu on tulnud vastu nii ehk naa mitu
korda ja tegu on tähtsusetu kõrvalehüppega.
Tänase uue liigi juurde siis. Tuksis peakorteri õues on
siiani kolm liiki olnud, mida mujalt pole saanud: värbkakk, karvasjalg-kakk ja
händkakk. Kõiki neid on kambaga siin korduvalt kohatud, värbkakk kiuksub pea
igal hommikul ja õhtul. Liik number 200, laanerähn sai ka algselt kirja hoovis
korvpalli mängides, aga hiljem ka mujalt. Nagu välk selgest taevast tuli
peakorteri hoovist täna õhtul veel uus liik. Kurioossed sündmused said alguse
siis, kui kavatsesin vetsu minna. Aga Juho oli parasjagu selle reserveerinud.
Eks ma siis läksin pimedasse hoovi põõsa taha ja kastsin mustika kasvukohatüübi
metsa – kanarbik on väetamise tagajärjel siit juba ammu välja surnud. Kardan,
et jänesekapsas tuleb juba varsti peale. On piinlik nentida, et just siis kui see püha toiming mul käimas
oli, kuulsin väga kaugelt mingit häält. Ja kuna toiming ikka veel kestis, oli
võimalik kõiksugu kakkude hääli meelde tuletada, aga lamp ei tahtnud kuidagi süttida.
Alles siis kui akt läbi oli, hääl oli tulnud piisavalt lähedale ja karjatasin:
hüüp! Kutsusin Aki välja rändava hüübi möödalendu pealt (pigem alt) kuulama. Juhole
karjatasin ka läbi lahtise WC-akna, et hüüp läheb – kuulis ilusti ära, sest
lind lendas praktiliselt üle tuulevaikse hoovi. Hiljem kui biojäätmete ämbrit õue viisin,
kuulsin veel teist isendit. Hüübi olin lugenud pärast Sutlepa reisi juulis nende hulka, mida ma enam ei uskunud saavat.
Sarviklõoke Haversis
Hüüp oli ökoliigiks number
227. Pärast septembrit on juurde tulnud mh. karvasjalg-viu, sarviklõoke, väikeluik
ja hallpea-rähn. Liik, mida ma usun veel saavat on hangelind. Potentsiaalseid
on muidugi palju teisigi: kanada lagle, kodukakk, valgeselg-kirjurähn, metsis (viimast
on vist kõik teised näinud ümbruskonnas) jne. Kui jalgratas palju ei streigi ja
tervist on, siis väntan veel 5. novembrini. Kui juuli alguses oli hommikuti
mentaalne võitlemine, et end ratta otsa sundida, siis nüüd nagu ei oska
teistmoodi neeme tippu minnagi. Ainus liik, mida pole sellepärast saanud, et
sõitsin autoga neeme tippu on lammitilder.
No comments:
Post a Comment